Liigu sisu juurde
Sõnastik · turvalisus

Kaugjuurdepääsu pettus

Kaugjuurdepääsu pettus on skeem, kus petturid veenavad sind paigaldama kaugjuhtimise programmi, näiteks AnyDeski või TeamVieweri, et sinu arvuti või telefoni kaudu sinu pangakontolt raha välja viia.

20.10.2026

Kaugjuurdepääsu pettus on pettuse liik, mille puhul kurjategija ei murra sinu kontole sisse, vaid veenab sind ise talle ukse avama. Ta palub sul paigaldada arvutisse või telefoni kaugjuhtimise programmi, näiteks AnyDeski, TeamVieweri või mõne sarnase rakenduse, ja anda talle ligipääs. Seejärel näeb ta sinu ekraani ja saab sinu seadet juhtida. Kui sa logid samal ajal internetipanka või kinnitad makse, saab ta raha teele saata sinu enda kinnitusega.

Kaugjuhtimise programmid on iseenesest legaalsed ja neid kasutavad näiteks IT-tugi ja ettevõtted. Probleem tekib siis, kui neid kasutab keegi, kes on sinuga ühendust võtnud ootamatult ja esineb kellegi teisena. Kasiinomängijale tehakse sageli lugu, et väljamakse on kinni ja selle vabastamiseks on vaja „tehnilist abi“. Mõnikord saadetakse link, mis näeb välja nagu tavaline uuendus või turvaprogramm, kuid paigaldab tegelikult sama kaugjuhtimise tööriista. Telefonis kasutatakse sama võtet ekraani jagamise kaudu, mis paljastab panga rakenduse sisu.

Pettus on ohtlik, sest kõik tehingud tehakse sinu seadmest ja sinu PIN-koodidega. Pank näeb neid kui sinu enda tehinguid, mis võib raha tagasisaamise teha keerulisemaks.

Kuidas pettus tavaliselt käib

  1. Kontakt. Helistab või kirjutab keegi, kes esineb panga, politsei, kasiino klienditoe või investeerimisplatvormi nimel. Ta teab sageli sinu nime ja mõnikord ka isikukoodi.
  2. Probleem. Sulle räägitakse kahtlasest tehingust, blokeeritud väljamaksest või võidust, mille kättesaamiseks on vaja midagi teha.
  3. Programm. Sind juhendatakse paigaldama programm ja ütlema ette selle ühenduskood.
  4. Pank. Sind palutakse logida internetipanka „kontrolli jaoks“. Sel ajal võib petturi ekraanivaade olla sinu eest varjatud.
  5. Kinnitus. Sind palutakse sisestada PIN-kood ja kinnitada päring, mille sisu sa ei näe või mis esitatakse kui „tühistamist“.

Mida teha, kui juba juhtus

  • Katkesta ühendus. Lülita internet välja, sulge programm ja eemalda see seadmest.
  • Helista pangale. Kasuta panga ametlikku numbrit, mitte seda, mille sulle andis helistaja. Palu kontod ja maksed vajadusel peatada.
  • Muuda paroolid ja koodid teisest, puhtast seadmest. Kui kasutad Smart-ID-d, kontrolli rakenduses viimaseid toiminguid.
  • Teata politseile. Pettusest saab teada anda politseile, ja küberintsidendi kohta leiad nõu CERT-EE lehelt.
  • Kontrolli seadet. Lase arvuti üle vaadata, sest petturid võivad olla jätnud sinna muid programme.

Pea meeles: ükski pank, kasiino ega riigiasutus ei palu sul paigaldada kaugjuhtimise programmi. Rohkem nõuandeid leiad juhendist turvaline pangamakse ja artiklist kuidas võltsitud pangalingi lehte ära tunda.

Juhend

Kaugjuurdepääsu pettus kasiinomängija vaates: „väljamakse on kinni“

Kasiinomängijale suunatud kaugjuurdepääsu pettus algab tihti mitte pangast, vaid kasiino nimel. Petturid teavad, et väljamakse ootamine teeb inimese kärsituks, ja kasutavad seda ära.

Näide: abi, mida keegi ei küsinud

Postitad sotsiaalmeedias, et väljamakse on juba kaks päeva ootel. Peagi kirjutab sulle konto, mille nimi meenutab kasiino tuge. Sulle öeldakse, et väljamakse on kinni „tehnilise vea“ tõttu ja selle vabastamiseks tuleb paigaldada programm, mille kaudu „tehnik“ seadistab sinu panga ühenduse. Kui programm on paigaldatud ja ühendus loodud, palutakse sul logida internetipanka ja kinnitada „testmakse“.

Päris kasiino ei võta sinuga ühendust sotsiaalmeedia eraldi kontolt ega vaja ligipääsu sinu arvutile. Väljamakse kontroll käib kasiinokonto sees, ja kui vaja, palutakse sul dokumendid üles laadida seal. Kuidas päris kontroll välja näeb, kirjeldab juhend kasiino verifitseerimine.

Ohumärgid

  • Keegi võtab sinuga ühendust ise, kuigi sa ei pöördunud tema poole kanali kaudu, mida ta kasutab.
  • Sind kiirustatakse ja hoiatatakse, et muidu kaob raha või konto suletakse.
  • Palutakse paigaldada programm ja öelda ette selle ühenduskood.
  • Palutakse sisestada PIN-kood või kinnitada kontrollkoodiga päring, mida sa ise ei alustanud.
  • Sulle öeldakse, et makse on „tagasimakse“ või „tühistamine“, kuigi pank näitab väljaminevat summat.
  • Helistaja teab sinu andmeid, mis on võinud lekkida mõne andmepüügi või andmelekke kaudu.

Kaitse lähedasi

Kaugjuurdepääsu pettus tabab sageli vanemaid inimesi, kes ei puutu kaugjuhtimise programmidega igapäevaselt kokku. Räägi lähedastega ühe lihtsa reegli: kui keegi palub midagi arvutisse paigaldada, pane toru ära ja helista ise oma pangale. Lepi kokku ka see, et enne suuremat ülekannet võõra palvel helistatakse sulle või mõnele teisele usaldusväärsele inimesele. Sama reegel kehtib ka internetipanga kasutamisel: ava pank alati ise, mitte saadetud lingi kaudu.

Kui juba juhtus, teata kohe pangale ja politseile ning vaata juhiseid CERT-EE lehelt. Ära püüa kaotatud raha tagasi võita uute sissemaksetega: see on kiirustamise kõige kallim vorm.